Accelerista portaali ajakirjanik Uku Tampere testis aasta jagu Tiki väikseimat autoveotreilerit ja tegi sellest pika ülevaate. Tule loe vahetuid muljeid. Artikkel ilmus 2020 aasta lõpus.
Möödunud aasta detsembri alguses vedasin omale hoovile Tiki treileri tootevaliku kõige väiksema autoveotreileri mudelinimega AS1600-RB. Treiler on tänaseks saanud järele veetud ca 10 000 km jagu, kandnud paarkümmend autot ja rohkelt muudki kola. Üldiselt on käru esimene aasta külvanud kasutajatesse üksnes paksu rahulolu.
Peaaegu aasta tagasi otsustas Veli, et Inglismaalt on vaja ära tuua Toyota MR2 ja umbes samal ajal otsustasin mina, et just nüüd on õige aeg ära osta päris oma (võimalikult universaalne) autoveotreiler, millega vajadusel ka transpordiettevõtte suuri puidust kaste liigutada.
Senini olin elus hakkama saadud renditreiladega, aga kuna hobiautonduse ja transpordiäri teine tulemine nägi ette rohkelt treilavajadust, siis polnud kaks korda vaja mõelda. Otsuse tegi lihtsamaks see, et treilerile oli ette näha ka alternatiivset kasutust – pikkadeks päevadeks auto ladustamist ja remondiestakaadiks olemist.
Käru valimine – mitte üledimensioneerida
Vajaliku käru valimine on paljude dilemmade lahendamise koht. Esimese hooga tahaks laia kaarega üledimensioneerida – valida käru selle järgi, mis on kõige suurem ja raskem vajadus ehk valida võimalikult kõigiks vajadusteks sobiv tummine haagis. Suure käruga saab karmimat koormat vedada, aga väiksega mitte.
Sellest tulenevalt oleks loogilisim valida kaheteljeline ja võimalikult suur platvormhaagis, sest nii oleks kõikmõeldavad tulevikus ette tulevad vedamisvajadused kaetud. Järele mõeldes on siin aga mitu “aga” ja lühidalt kokkuvõttes on palju mõistlikum vaadata haagist selle järgi, milline suurus ja kandevõime katab ära enamuse veovajadustest.
Kui suurema koorma vedamise vajadus tekib harva, ei õigusta see kohe suurima võimaliku käru ostu, kui ülejäänud kordadel piisab pisikesest. Põhimõtteliselt sama lugu on ju ka autovalikuga – miks osta pirakas maastur aastas paaril korral kehvadel teedel sõitmiseks, kui olmevajadus on lühikesed üksinda linna vahel nühkimise sõidud, mida teeb edukalt näiteks elektriauto.
Meil on ju ometigi väga pädevad autorenditeenusepakkujad ning kärurendi ettevõtteid ei jaksa kokku lugedagi. Seega, üledimensioneerida pole vaja ning see pole ka majanduslikult mõistlik.
Ja nii selguski ratsionaalset mõtlemist rakendades, et pea kõikideks minu vedamisvajadusteks piisab Tiki pisikese treila napilt alla 1200 kg legaalsest kandevõimest enam kui küll. Kärul all oleva Knotti silla reaalne kandevõime on 1800 kg, seega 1600 kg registrimassiga käru on selles osas ka kerge varuga.
Suurema käru mitteostmisest alles jäänud raha eest saab umbes 50 korda rentida vajaduse korral suuremat käru. Ka ekspluatatsioonist koguneb “võimalikke rendikordi” juurde, ehk siis selle väiksema käru kasutus on odavam nii kütuse kui rehvikulus ning kasu nägemiseks ei pea isegi stressile hinda juurde kirjutama. Stressi all pean silmas näiteks 3500 kg täismassiga kaheteljelise autoveotreileri (käsitsi) manööverdamist ja kusagil hoidmist.
Tiki AS 1600-RB strateegilised näitajad
Mina ostsin 1600 kg registrimassiga isendi, aga legaalse kandevõime vähendamisega saab selle kandevõime kaudu registrimassi veelgi väiksemaks teha.
Uuena maksis konkreetne haagis 2000 EUR + käibemaks. Lisaks sellele, et tegemist on kõige väiksema autoveohaagisega, on see ka kõige odavam autoveohaagis uuena ostmiseks.
Üheteljelise kerge haagise plussid
Konkreetse käru omamass on natuke üle 400 kg, mis tähendab seda, et autoveotreilerite kategoorias on see lausa sulgkaallane ning kõik plussid ongi seotud muretuma elu ja käru optimaalsete mõõtude ning väikese omamassiga.
Kui treiler tühjana autol sabas jookseb, siis ei anna miski aimu tema olemasolust – ei käru esimest korda vedanud Outbacki ega ka Crafteri kütusekulu ega sõiduomadused ei kannata kuidagi. Ainult peeglitest vaatavad käru rattakoopad vastu.
Teiseks on üheteljelise käru manööverdamine nii auto sabas kui käsitsi enam kui lihtne ja isegi algajale eduelamusi loov. Kaasa aitab see, et kõnealusel haagisel on suured 15” rattad. Ei mingit kangutamist ega rehvide väänamist manööverdades, olgu pinnas või vedav auto mistahes nimetuse ja olemusega.
Kui kaheteljelise haagisega on vaja kruusal või murul manööverdada, siis songib see keeramisel pinnase koledasti ära, kuna vähemalt üks rattapaar peab keeramisel külgsuunas libisema.
Ka minu puhul oli viimatinimetatu üks olulisemaid aspekte käru valides – et ei songiks hoovi üles sellisel igikestva sügise ajastul.
Tiki AS 1600-RB sild on haagise platvormi keskmest ettepoole nihutatud. Üks põhjuseid on ilmselt see, et enamus autodest on ühest otsast raskemad ja nii on koorma kärul tasakaalu seadmine ülilihtne – sõidad aga platvormi ette otsa välja ja ongi enam-vähem paigas.
Kuid selle sillaasetuse tõttu reageerib haagis tagurdades manööverdavatele liigutustele üliaktiivselt ja valesid liigutusi tehes või üle keerates kohati isegi liiga ruttu – näiteks üsna kehvasti esirattaid keerava VW Crafteriga tagurdades tähendab see seda, et kui korraks unistama jääda ja korrigeeriv liigutus hilineb, siis keerab käru ennast hetkega terava nurga alla, mida saab korrigeerida ainult edasi sõites sirgeks tõmbamisega.
Kuid näiteks käruvedamiseks justkui loodud Subaru Outbacki taga sellist probleemi ei esinenud ning lõppkokkuvõttes tähendab too aktiivne reageerimine, et kui juhil käruga tagurdamise põhitõed selged, õnnestub tolle Tikiga manööverdada ühe liigutusega ja suurema draamata täpselt sinna kuhu vaja – kasvõi järsu nurga all tänavalt hoovi, nurga taha või muu keerukam käruliigutus.
Ma julgen arvata, et käruga tagurpidi manööverdamise õppimiseks on konkreetne Tiki minitreila üks ideaalsemaid, sest juht näeb hetkega, milline käitumine järgneb mingile liigutusele rooliga.
Kasutades erinevate autofirmade turundusest tuntud sõnu, võiks öelda, et see on väga dünaamiline ja agiilne käru, sportlik lausa. Rahvakeeli võiks öelda, et see on lihtne ja ka algajale probleemideta manööverdatav ja seda eelkõige tänu väikesele omakaalule ja ühele sillale.
Veel kaks ootamatut positiivset nüanssi
Kuna see käru ei ole kinnine plaat, vaid auto kandmise tööd teevad kaks plekiriba, siis saab seda üle ootuste edukalt kasutada ka sõidukite remontimisel estakaadina, kanali või neljapostitõstuki asemel.
Kärul ei ole eraldi pealesõiduteid, vaid kogu pealisehitis kallutab ühe tükina sabaotsa maha. Kui nüüd autoga sellele kallutatud kärule sõita, aga mitte nii kaugele üles, et ta platvorm end tagasi horisontaalseks kaaluks, siis on võimalik väga edukalt auto all töötada.